1.
Mu isamaa on minu arm,
kel südant annud ma,
‖: sull’ laulan ma, mu ülem õnn,
mu õitsev Eestimaa! :‖
Su valu südames mul keeb,
‖: su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, :‖
‖: mu isamaa! :‖
2.
Mu isamaa on minu arm,
ei teda jäta ma,
‖: ja peaks sada surma ma
see pärast surema! :‖
Kas laimab võõra kadedus,
‖: sa siiski elad südames, :‖
‖: mu isamaa! :‖
3.
Mu isamaa on minu arm,
ja tahan puhata,
‖: su rüppe heidan unele,
mu püha Eestimaa! :‖
Su linnud und mull’ laulavad,
‖: mu põrmust lilled õitsetad, :‖
‖: mu isamaa! :‖